Puhtu - imeline paik Eestimaal

Läänemaal Virtsu külje all on koht, mis on meie pere lemmik juba viimased viisteist aastat.

Puhtulaid - laid, kuhu pääseb kuiva jalaga ja mis on imeline igal aastaajal. Lindude, ornitoloogide ja muidu loodusesõprade paradiis. Kitsas maariba keset lahesoppi, keskel teerada ja kahel pool teed iidsed puud, nende seas võimas vana tamm ja mänd, kes on näinud viimase 360-370 aasta torme ja päikest selles maanukas.

Võtsime täna aja maha ja käisime Puhtus kevadet nautimas. Metsa all on näha varakevadist värvi- ja vitamiiniandjat karulauku.

Nüüd on lambasõprade meeleheaks lisandunud veel üks maiuspala, miks seda kanti külastada - sealsamas lähedal Virtsu külje all on vahva arhailiste gutefar´i lammaste kari. Need nunnud on tõeline vaatamisväärsus omaette! Missugune rikkalik värvibukett! Ja soole vaatamata puha sarvilised! Jäärad muidugi võimsamate sarvedega. Talvel nägime isegi kolme- ja neljasarvilisi.Praegu ju tallekeste aeg, vaatepilt oli ülev, kulusest heinamaast hoolimata. Pererahvas ka armas sõbralik.

On krookuste ja kasemahla aeg...

Aeg teha kevadrevisjoni ja võtta kokku talvekahjud-kasud.
Lammastega läks meil vahvalt. Talled kenasti käes. 35 lambahakatist, nende seas vaid üks surnultsündinud jäärapoiss. 23 tüdrukut ja 11 poissi - mustad, valged, pruunid, kirjud.
Ilmad on juba nii ilusad, et kuidagi ei raatsi villarahvast lauda juures kinni hoida. Mis sellest, et rohi alles pistab esimesi otsakesi maast välja, lasin siiski kasvõi ainult lõbu pärast nunnud karjamaale. Oh seda lusti ja rõõmu! Küll jõuab see rohigi tulla!

Peenvillalamba matriarhi erivärvilised kolmikud

Noormees jalavõruga

Kirju maalambatall

Pärjaga kaksikud

Mesilastega nii hästi ei läinud. Läbivaatus näitas, et seitsmest perest on kolm hukkunud, kaks nõrgad ja tõbised ning vaid kaks tunduvad endaga hästi hakkama saavat. Õnneks on lepad ja sarapuud juba õitsemas, samuti paiselehed. Igatahes on mummud usinasti korjel ja tarru lendavad rõõmsate kollaste õietolmu "pükstega" töölised. Ehk kosuvad ka need, kes kehvaks jäänud ning suvel saame enda ja sõprade rõõmuks ikka linnumagusat ka varuda.

Talvekasuks võib lugeda ka Lihula mõisas toimunud viltimiskursust, kus kuuel õhtul proovisime kätt nii nõel- kui märgviltimises. On kust edasi minna, kui võtted käes. Aitäh õpetaja Maarjale, andekatele kursuslastele ja muidugi korraldaja Varjele! Vahvaid ideid teile kõigile!

Algaja näpuharjutused

Meist

Tere tulemast Uue-Taatsi tallu!

Tahame siin vahendada oma tegemisi ja toimetamisi.

Meie lugu selles talus algas 9aastat tagasi.

Algul oli see vaid koht, kus pere neli poega said vabalt palli mängida ja meie ise väikest aiamaad harida. Paari aasta pärast saime maja nii korda kõpitsetud, et kolisime päriselt sisse.

Siis hakkas meile tunduma, et 10ha talumaad, mis vaid aiamaale umbrohtu külvab, tuleks kuidagi kasutusse võtta. Ja kes oleks veel parem, kui lammas- lisaks maa korrashoidmisele pakub silmailu, annab villa, aiarammu ja leivakõrvast.
Nii tulidki meile Junn, Palli ja Kulla. Värvikad maalambad Saaremaalt- seda nii villa kui iseloomu mõttes.

Samal kevadel võtsime endile veel abilisi- tervelt 25 000. Abiks tolmeldamisel ja tõbedega võitlemisel.

Nüüd on mõlemad karjad (või sülemid) tublisti kasvanud ja muidu täiendust saanud. Juurde on tulnud ka kaks iseloomuga kitse ja lisaks maalammastele mõned rootsi peenvillalambad.

Peremehel käed-jalad lammaste toimetamise tööd täis. Perenaine jälle üritab villaga midagi ette võtta - kraasida, kedrata, viltida. Vahel küpsetame leiba, ja suvel, kui kitsepiima priilt käes, saab ka juustu ja jogurtit tehtud.