teisipäev, 5. oktoober 2010

Villasaak

Selleks korraks siis jälle lõppenud - meie igasügisene ja -kevadine mõnu - lambapügamine! Iga aastaga tuleb rohkem vilumust ja ka pügatavate arv suureneb. Sel aastal võtsime ette tervelt 53 villakera. Algul tundus see küll võimatu ülesandena nii paljud lambaraudade alt läbi lasta, aga saime hakkama, ilma et keegi oleks viga saanud või meil lihased haigeks jäänud. Isegi natuke kahju, et läbi sai. See on parim võimalus oma pudulojuseid paremini tundma õppida ja ka väikest selekteerimist teha. Mingist hetkest seab maa ja muud olud piiri, millest suuremaks karja kasvatada ei saa ja siis tuleb hakata otsustama keda võtta, keda jätta. Kui ikka oled kogu lamba villa sõrmede vahelt läbi lasknud, tajunud milline see tundub -kas on pehme, hästi niidetav, millised värvitoonid, ning ka seda mismoodi lammas ise ennast üleval peab, siis on hiljem palju kergem neid saatuslikke otsuseid vastu võtta.
Sel korral saime ka tõelise niitmiselamuse osaliseks. Meie kevadel ostetud gotlandilamba tall pidas end niimoodi üleval nagu olekski niitmiseks loodud- nii kuidas sa tema pikali panid, nii tema ka jäi, justkui oleks traadist või mingist voolimisvahendist valmistatud. Peremees tahtis niita kõhualust-aga palun! võin hoida graatsiliselt oma jalga, perenaisel vaja kuklatagust pügada- milles küsimus! pead võib ju ülespoole tõsta, just nii nagu soovite. Ei tea kas kõik Diana lambad on sellised, või on meil tegu kellegi haruldasega. Igatahes aitüma Dianale selle kaunitarist imelooma eest!
Villa saime igasugust. Ja tore ongi, kõlbab nii viltimiseks kui pehme lõnga ketramiseks, rääkimata ilusatest villalokkidest, mida siia ja sinna kasutada. Muidugi on finullide niitmine puhas lõbu ja kui terve kari koosneks vaid neist, läheks töö kordades kiiremini, aga tahket rooga on ka vaja, paljas magustoidust elamine pole ikka see :)












Ristandite villaga olen ka väga rahul. Kuigi ketramiseni pole veel jõudnud
paistab vill silma ja käe järgi hinnates väga hea.
















Mustade tüdrukute vill on pisut säbaralisem ja pehmem kui valge poisi oma, aga eks tütred kipuvadki ju rohkem isadesse ja poisid emadesse olema. Muidugi on kõigi kolme ristandi emad ka päris kena villaga. Näis mis tulemus kedrates tuleb!

6 kommentaari:

  1. Gotland ongi ääääretult arukas loom ja üldjuhul on nad väga kergelt käsitletavad.Minul on nt. lemmiklambaks gotlandi utt, lausa inimliku iseloomuga :D
    Aga, ega te ometi lambaraudadega seda karja ei püganud???Ikka masinaga?
    hea võrdlus muidugi, magustoit :))))Ja imekenad villased tunduvad!

    VastaKustuta
  2. Lambaraudadega muidugi! Ikka nii, et perenaine eest ja peremees tagant, keskel saame kokku. Kui käsitöö siis ikka lõpuni!

    VastaKustuta
  3. OH sa püha püristus?!!!Ma ägan masinaga küürutades ja vingun, et 10 elukat päevas pügamist võtab käpuli, aga jah...on ikka kangeid inimesi siin Eestimaal :D Müts maha.

    VastaKustuta
  4. Ilusad lokid! Mäletan lambapügamisi vanaema ja tädi juures maal, see oli tore töö.

    VastaKustuta
  5. Eriti armas mu meelest just see koostegemine.
    Eest ja tagant ja keskele kokku :) Tublid ja toredad olete!

    VastaKustuta
  6. See on tõesti tore töö ja pole niiväga tarvis selle eest kiita- meie armas naabervalla loomaarst- maalambakasvataja Anneli pügab oma sada ja enam villakera kuuldavasti ka puha raudadega ja enamasti üksipäini ega pea seda eriti märkimisväärseks asjaks. Eks meil kõigil, kes me maale oleme tulnud või jäänud on mingi oma kiiks- meil siis selline :)

    VastaKustuta