Käsitööliste laulupidu selleks korraks jälle peetud. Meeleolu on ülev- kord aastas näha ja tunnetada vahvate loojate kohalolu on imeliselt virgutav. Hoolimata suurest rahva voorimisest ja pikkadest päevadest .
No kuidas sa ei rõõmusta kui näed sellist päikselist Kihnu memme, kes rahva rõõmuks oma teadmisi ja kõiksugu kihnulaste arvamisi oma mahlakas murdes jagab. Ja rahvast oli tema juures pidevalt!
Laadaliste jõuvarusid aitas laadida Sepamäe talu pererahvas. Nende astelpajutoodetest ei saanud ühelgi päeval külmalt mööda minna, pererahva rõõmus olek lisas toodetele kaalu.
Klaasimeister Urve koos oma supermüügimehest pojaga. Mis viga kui kunstnikul on müügitöö ka labedasti korraldatud!
Meie tublid naabrid- Lihula lillkirjanaised. Esimest korda laadal ja nii tublid, et noppisid parima töötoa tiitli. Ja õige ka- kui ikka tegemist nii kaugele paistva kauni ja särava kunstiga (vaibad olid saalis igale poole näha) ei saagi teist otsust tulla. Sära oli silmis ka siis kui juba koju jõuti, terve kohalik kauplus lõi nende rõõmsatest nägudest särama :)
Tiki-Mari Tiina. Minu lemmik läbi aastate. Rõõmus perenaine ja kaunid tikanditega rõivad, mida kanda tõelise mõnu ja väärikusega. Kunagi jõuan kindlasti sinnamaani, et saan endalegi ühe kauni kleidi nende kollektsioonist tellitud.
Meie Hea Villa Seltsi kirjud villad paistavad huvi pakkuvat isegi meesterahvastele. Kas tõesti on kõik lammaste vill, äkki on mõni ikka kitse või hoopis koera oma?
Riina ja Julika käest saab kõik täpselt teada. Lisaks saab lugeda Liisi ja Julika värskeltilmunud raamatust "Villast lõngani"
Meie iga-aastased armsad naabrid Imbi, Katrin
ja Anneli Eesti Maalamba Ühingust
ning Liilian ja Olivia Maavillaste hulgast.
Juba oma naabrite pärast tasub laadale tulla, rääkimata kõigest ülejäänust
Siin koos "angoorade Airiga" tema imepehmet jänkuvillast mütsi silitamas.
Üks laada staare- Raina, kelle kaunis viltimisraamat siin välja anti, koos ilusa gildikaaslase Kristiinaga(ei tea kas kirjutasin nime õigesti?).
Vabandan oma piltide kehva kvaliteedi pärast, aga ülesriputamata ka ei raatsinud oma lemmikuid jätta. Tegelikult oli tegijaid palju ja kõik väga toredad.
Pildile ei saanud "ületee naabreid" - Iisaka talu. Tubli pere, kus kõik tegelevad ühe eesmärgi nimel. Nii hea oli vaadata, kuidas kolm põlvkonda kõik olid laadal esindatud ja tegusad. Müts maha nende ees!
Sel aastal oli ka meie õpitoas huvilisi palju rohkem. Kui eelnevatel kordadel oli küll palju ketramise vaatajaid, siis sel aastal tahtsid mitmed ka ise kätt proovida. Ja olid nad kõik väga kannatlikud õpilased- enne ei jätnud, kui lõng ühtlaseks sai . Eriti kindlameelne oli noor neiu, kes soovis sama hooga ka korrutamise ära õppida ja lõpuks ka kedervarre endale kauples :)
Ikka jätkuvat ketramisehuvi teile Mari-Liis, Jane ja Lia ning kõik teised, kelle nime ei märganud küsida!
Nüüd pole muud kui oodata taaskohtumist kõigiga aasta pärast.